Mis on vabamüürlus

Ajaloolisest taustast

Vabamüürlus on välja kujunenud keskaegseist ehitajate vennaskondadest Inglismaal. Need vennaskonnad sündisid, kui ristiusk hakkas levima Vahemeremaadest mujale Euroopasse. Neil aegadel ehitati uutesse maadesse rohkesti kirikuid ja kloostreid.

Neile kirikuehitajaist vendadele oli omane eetilis-usuline vaimsus, töötavade arvestamine ja austamine, omavahelise ühtekuuluvuse tunnetamine. Neis vennaskondades nähti ehitamist ühtlasi kui teed inimese hingeelu täiustamiseks..

Inglismaal hakati ehitajaist vennaskonna liikmeid kutsuma vabamüürlasteks (freemason). Kirjasõnas mainitakse seda nimetust esmakordselt 1376.a. Inglise keeles tähandab sõna mason nii müürseppa kui kiviraidurit ja seda pruugiti üldisemaltki ehitaja kohta. Ametinime algusliide -vaba- tähendas algselt seda, et vennaskonna liikmed olid vabad mehed ja mitte orjad. Hiljem hakkas see mõiste osutama vaimsele vabadusele.

Vennaskonnad püstitasid tööpaikade lähikonda endile maju, n.ö. tööbarakke, mida kutsuti nimega lodge. Siit tuleb sõna loož, mille all mõistetakse vabamüürlaste kogunemiskohta ja organisatsiooni põhiüksust.

Loožis anti õpilastele ka ametialast õpetust, mille saladusi varjati hoolikalt võõraste eest. õpilased pidid andma vaikimistõotuse. Kui õpilasest oli saanud täielikult ametit tundev ja igati usaldusväärne korralik mees, võeti ta pidulikult vastu ametkonna täieõiguslikuks liikmeks.

Vabamüürlaste kui ehitajatega liitus XVII sajandi keskel ka muude elukutsete esinajaid. Vabamüürlus arenes praktilisest müürsepatööst filosoofiliseks ja see tähendas nüüd vaimset ehitustööd.

T?napevase vabamüürluse alguseks võib lugeda XVIII sajandi esimest poolt Inglismaal, kus mitme looži ühinemisel asutati Londonis 1717.a. esimene suurloož. Vabamüürlus levis seejärel kiiresti kogu Inglismaal, selle asumaades ja Euroopa mandriosas.

Vabamüürlusel oli XVIII sajandil suur mõju vabaduse ja humanismi aadete levimisele. Vabamüürlastel oli oma osa Ameerika ühendriikide demokraatliku põhiseaduse ja inimõiguste deklartasiooni koostamisel ning orjanduse lõpetamisel. Benjamin Franklin ja George Washington olid vabamüürlased. Preisi kuningas Friedrich Suur, samuti vabamüürlane, kaotas ära piinamise õigusmõistmisest.

Läbi aegade on vabamüürlste hulka kuulunud paljud suurmehed nagu Theodore Roosevelt ja hilisemad USA presidendid, kirjanikud R. Byrnes, J.V. Goethe, R. Kipling, heliloojad W.A. Mozart, J. Sibelius, teadlane Sir Alexander Fleming ja mitmed Inglise Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmed, tuntud kultuuritegelased jt.


Eesmärgid

Vabamüürlus, ühendades häid mehi sõltumata rahvusest, rassist, nahavärvist ja usutunnistusest, pakub oma liikmetele enesetäiendamise võimalusi, et saada veelgi paremaks. Ausus, õiglus, vendlus on need ideaalid, millest lähtutakse. Vabamüürlased tegelevad heategevusega, mis keskendub üldisele abivajajate toetamisele.

Vabamüürlus ei anna valmis vastuseid, vaid püüab panna inimesi mõtlema, küsima ja otsima.


Kes ja kuidas saab vabamüürlaseks?

Vabamüürlaste organisatsioon on ise ennast täiendav. Looži liikmeks saab astuda sinna kuuluva kolme liikme soovitusel. Uurimiskomisjonis toimuva küsitluse järel hääletatakse liikmeks vastuvõtmise sobivust, kus kehtib ühehäälsuse põhimõte. Kandidaadist saab õpilasmüürlase astme järel täieõiguslik vabamüürlane. Liikmeksastuja annab tõotuse rituaali saladuse hoidmisest ja organisatsiooni eeskirjadest kinnipidamiseks. Tõotus ei sisalda midagi niisugust, mis oleks vastuolus liikmaksastuja kõlbeliste, ühiskondlike või rahvuslike õiguste või kohustega, olgu need millised tahes.

Vabamüürlaste organisatsiooni liikmeks olemine on üldjuhul eluaegne. Liikmeskonnast võidakse välja arvata juhul, kui liige on süüdi mõistetud kuriteos või ta tegutseb organisatsiooni eeskirjade ja põhimõtete vastu.

Liikmeksastuja peab olema vähemalt 21-aastane, usaldusväärne ja piisavalt sobiv mees.



Suhtumine religiooni ja ühiskonda

Vabamüürlus ei ole religioon ega ka usu aseaine, kuid tal on tugev usuline alus. Iga liikmeks v?etu tunnustab usku Jumalasse ja hinge surematusse. Usutunnistus ei piirdu kristlusega.

Vabamüürlus eeldab oma liikmete hulgas selle maa seadustest kinnipidamist ja ustavust seaduslikule valitsusele. See eeldab ka vastutustunnet ühiskonna liikmena ja tähelepanu lähikondlaste vastu. Vennaskonna liikmeks kuulumisest ei taotleta majanduslikku või ühiskondlikku kasu. Looži istungeil on keelatud poliitika ja usuasjade arutamine.



Vabamüürlaste saladused

Millised on vabamüürlaste saladused, millest teistele ei räägita? Saladuseks on vabamüürlaste õpetusrituaal.

Kandidaadi vaikimistõotus sisendab talle usaldusväärsuse ja truuduse põhimõtteid. Rituaal ja vabamüürluse õpetuse olemus avanevad vabamüürlasele vähehaaval subjektiivse isikupära kaudu. Kuna vabamüürlus on elukunsti õpetus, võib sealt leida lõputult palju saladusi. Vabamüürluse ideed ja tavad pole selles mõttes mingi saladus.

Rituaalisaladus on ajaloo vältel andnud põhjust igasugustele eelarvamustele ja väärkäsitlustele. Nüüdseks on vabamüürlus läinud suurema avatuse teed. Saladused seonduvad vaid looži tööga ja vabamüürluse vaimse ehitustööga.

Vabamüürlaste seltsid ei ole salaseltsid. Nii nagu teisteski riikides on Eesti Vabamüürlaste Selts ametlikult registreeritud.

Vabamüürlased on oma maa ausad, lojaalsed ja seaduskuulekad kodanikud.



Vabamüürlus on rahvuslik

Vabamüürlaste organisatsioonid on rahvuslikud. Neil ei ole ühtset rahvusvahelist keskust. Loožid moodustavad maade kaupa iseseisvaid keskorganisatsioone e. suurloože. Eri maade suurloožid, loožid ja nende liikmed suhtlevad omavahel tihedasti, külastades teiste maade loože ja vendi, moodustades nii ülamaailmse vennaskonna.



Vabamüürlus Eestis

Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992.a., mil alustas tegevust loož Fööniks. Ajalooliselt tekkis vabamüürlus Eestis aastatel 1771 ? 1773 kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikdu ja kunstitegelased. Eestlastest kuulus sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell. Kuni vabamüürluse keelustmiseni tsaari-Venemaal 1822.a. tegutses Eestis neli looži.

Taasiseseisvunud Eestis loodi aastatel 1992 - 2007 kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Viljandis.

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre, kus puudub ülemaailmne katuseorganistasioon.

Vennaskonda kuulub käesoleval ajal umbes 300 meest erinevatest ühiskonnakihtidest ja ametialadelt, tegevus lähtub vabaduse, vendluse ja ühtsuse ideaalidest. Loožides on kesksel kohal vendade teoreetiline ja moraalne enesetäiendamine ning heategevus.

Vabamüürlus on maailma vanim ja enamlevinud vennaskond, ühendades käesoleval ajal üle kuue miljoni mehe kõikides maailma riikides.